Vahtra Jaan
Läteq: Wikipedia
Vahtra Jaan (Jaan Vahtra) (sündü 23. lehekuu pääväl 1882 Põlva kihlkunnan Moostõ vallan Kaarukülän, kuuli 27. vahtsõaastakuu pääväl 1947 Võrol, om matõt Põlva kalmuaida) oll' kunstnik, kirämiis, lehemiis ja kunstioppaja. Pall'oq timä pildiq ja jutuq näütäseq Võromaa külli, külärahvast ja Võromaa luudusõ illo.
Sisukõrd |
[toimõndaq] Elolugu
Jaani esä oll' vaenõ käsitüüline ja talorentnik. Pereh pidi mito kõrda elopaika vaihtama. Jaan: "Miiqkaq kõnõldiq niguq santõgaq, kinkal olõ-iq ülepää õigust elläq". Jaan sündü Moostõ valla Kaarukülä Kitsõ talon, madalan olõkatussõgaq rihetarõn. Ku poiss oll' katsa-aastaganõ, koliti Koiola valda Holvandi küllä Kivijärve viirde. Sääl hoit' Jaan kolm suvvõ lehmi, lambit ja tsiko. Mõnõ ao peräst eleti Kiisa järve veeren Oro talon. Jaan käve Vanakülä vallakoolin ja suvõl iks kar'an. Edesi vei koolitii Räpinä kihlkunnakuuli. Vahtra Jaani edimäidsis tüükotussis olliq vallakirotaja ja oppaja kotussõq Võromaal ni aokiräniku kotus Viljandin. Tä om tunnistanuq, et tsehkendämise ja maal'misõ himo kihot' tedä kõik aig takast. Nii läts tä 29-aastagadsõlt kunsti op'ma Riiga ja perän Petrograati. Op'mist Petrograadin segäsiväq tiin'mine sõaväen ja revoluts'uun. Op'misõ kõrvalt oll' tä viil aokiränik ja oppaja. 1918 tull' Jaan tagasi Eesti ja oll' mitmõn koolin Võrol ja Tarton (muuhulgan "Pallasõn") tsehkendämisoppaja. Tõsõ ilmasõa aigu elli tä Tarton ja Võromaal. Tä oll' Võro lehe "Tüürahva Elo" luuja 1944. aastagal. 1910. aastagidõ keskpaigast 1930. aastagidõ keskpaigast tegel' Jaan pall'o maal'misõ ja graafikagaq. 1934-1940 pühendü tä päämidselt raamatidõ kirotamisõlõ.
[toimõndaq] Haridus
- 1893-1896 Vanakülä vallakuul
- 1896-1899 Räpinä kihlkunnakuul
- 1911 sai kunstialadsõq algtiidmiseq Lepiku R. tsehkendämiskursuisil Viljandin
- 1912-1913 Riia Liina Kunstikuul (oppaja Purvītisõ Vilhelms)
- 1913-1916 Petrogradi Kunstõ Edendämise Seldsi kunstikuul (oppajaq Suhhajevi V. ja Petrov-Vodkini K.), lõpõt' maali, tsehkendämise ja kunstioppamisõ alal
- 1916-1918 Petrogradi Kunstiakadeemiä, jäi lõpõtamaldaq
[toimõndaq] Hindä tävvendämine
- 1927 Pariis
- 1929 Pariis, München, Praha
[toimõndaq] Tüükotussõq
- 1900-1901 vallakirotaja Räpinä ja Miikse vallan
- 1901-1902 oppaja Parapalo küläkoolin
- 1902-1909 oppaja Peri valla Mõtstõ koolin
- 1909-1911 oll' "Viljandi Teataja" toimõndusõn aokiränik
- 1915-1917 tüüt' Petrogradin aolehe "Pääliina teedäqandja" toimõndusõn
- 1918 tüüt' aolehe "Eesti Päevaleht Peterburis" toimõndusõn
- 1917-1918 tsehkendämisoppaja Peterburi Jaani kerko eesti koolin
- 1918-1921 tsehkendämisoppaja Võro Eesti Haridusseldsi Tütärlatsigümnaasiumin
- 1921-1924 tsehkendämisoppaja Võro Oppajidõ Seminärin
- 1924-1925 tsehkendämisoppaja Tarto kommertsgümnaasiumin
- 1924-1926 tsehkendämisoppaja Tarto tütärlatsi gümnaasium
- 1926-1933, 1935 kunstikooli "Pallas" oppõjoud
- 1935-1940 "Nuur-Eesti Kirästüse" kunstilinõ nõvvoandja
- 1940 Võro maakunna keskkultuurimaja direktri
- 1944-1945 tekk' Võro aolehe "Tüürahva Elo" ja oll' tuu edimäne toimõndaja
[toimõndaq] Ütiskundlinõ tegevüs
- 1913-1918 kuulu Petrogradi Eesti Üliopilaisi Seltsi ja oll' tuu kirätoimõndaja
- 1914-1915 avit' toimõndadaq käsikirälist kunstiaokirja "Ronk"
- 1915-1916 kuulu kunsti-, muusiga- ja kirändüshuviliidsi üliopilaisi tsõõri "Ritsikate ring"
- 1918 Eesti Tüürahva Kommuuni aol tegel' Võrol kunstivaradõ kaitsmisõ ja hoitmisõgaq
- 1923 oll' osalinõ Eesti Kunstnikkudõ Rühmä luumisõn, kuulu sinnäq 1925. aastaganiq
- 1926. aastagast oll' kunstiühingu "Pallas" liigõq
- S'aksa okupats'ooni aigu kuulu Tarto kunstnigõ antifašistlikku tsõõri
- 1945. aastagast oll' Kunstnikõ Liido liigõq
[toimõndaq] Looming
[toimõndaq] Kunst
Varajadsõn loomingun lei Vahtra Jaan Purvītisõ mõotusõl postimpressionistlikkõ maalõ (nt. "Räpinä veski", 1913). Kokkoputminõ Petrogradi kubofuturismigaq (1915, vällänäütüsel "Tramm V") muut' natüürmordõn ja maastigumaalõn käsitlüslaadi sünteesvämbäs ja vormi liigõndõdus. Võro aastagaq 1921-1924 olliq loomingulidsõlt viläkaq. Tuul aol valmis saanuq puulõikõq (mapp "Blanc et Noir", 1921, lõiganuq Palgi J.) ommaq jovvulidsõ deformats'ooni ja närvilidse rütmigaq. Peräst tuud muutuvaq kujondiq kubistlikumbas (puulõikidõ mapp "Konstruktiivseq rütmiq", 1924; maaliq "Poiss ja kitarr" ni "Daam ja laud", 1925).
1920. aastagidõ keskel naas' Jaan tegemä raamadugraafikat. Tä lei päämidselt kaasõkujonduisi, agaq kah illustrats'uunõ. Muuhulgan värskend' tä eesti raamadukunsti Barbarusõ Johannesse luulõtuisi kogo "Geomeetriline inemine" (1924) kubistligõ piltegaq. Vähätside vahõndidõgaq, säälhulgan värmikontrastõgaq (nt. must verevägaq), saavut' tä ekspressiivse üldmõo (Gailiti Augusti "Toomas Nipernaadi" illustrats'ooniq, 1928). Viil tekk' tä pilte Tammsaare Anton Hanseni, Koidula Lydia, Ridala Villemi, Jakobsoni Augusti jt. raamatilõ. Vahtra Jaan väärtust' raamadukujondusõn selge loetava kirä.
1929 alanu perämädse loomaperioodi teossõq ommaq realistliguq (maaliq "Tarto kalaturg" (1933), "Väimälä maastik" (1946)). Maalõ koloriit om mahedamb ja kujotusviis luudusõperälidsemb, raamadupilte vorm om ütsikas'alikumb. 1930. aastagidõ lõpost pääle tekk' pall'o monotüüpijit. 1939 avald' opigu "Joonistamisõpetus".
[toimõndaq] Vällänäütüseq
- 1914 Peterburin
- 1917 Eesti Kunstiseldsi vällänäütüs Talliinan
- 1918-1931 "Pallasõ" vällänäütüseq
- 1923. aastagast EKKKÜ vällänäütüseq
- 1924 ja 1925 EKR-i vällänäütüseq
- 1932 raamadukultuuri- ja trükükunstivällänäütüs Talliinan
- 1935 "Sada aastakka Eesti puugravüüri" Tarton
- 1937 "Nuur-Eesti" kirästüse raamaduvällänäütüs Tarton
- 1929 vällänäütüs Talliinan üten Adamson-Ericu, Vardi Aleksanderi ja tõisigaq
[toimõndaq] Kirändüs
Kirotama naas' Vahtra Jaan aastasaa vaihtusõ aigu. Edimäne tekst ilmu trükün 1900. Timä luulõtuisi ja lühiproosat ni tõlkit vinne, s'aksa, soomõ jt. keelist ilmu aolehtin.
[toimõndaq] Raamaduq
- "Setu nali" (Tarto 1905) om setokeeline (?) ja sisaldas rahvalikkõ nal'ajuttõ.
- "Tõrre talu tagatoas" (Viljandi 1914) om näütemämg, miä ilmu var'onime Anni Paluoja all.
- "Minu noorusmaalt" I-III (Tarto 1934,1935,1936) om humoorikas mälehtüisiraamat, kon om juttu autori elokäügist aastaganiq 1918 ni kon om mitmõsugumast kultuuriluulist matõrjaali.
- "Laane kurus" (Tarto 1935) om seikluslik jahilugu.
- "Ohvrikivi" (Tarto 1937) om rahvaperimüse kogo.
- "Kuldne laev" (Tarto 1938) ja "Metsajärv" (Tarto 1940) ommaq noorõlõsuulõ kirotõt memuaarilidseq jutukogoq.
- "Taevaskoja ja Valgemetsa" (Tarto 1940) om Ivaski Albertigaq katõpääle kirotõt kodoluulinõ raamat.
- "Õngitsemas" (Talliin 1946).
- "Draama Liivimaal" (Tarto 1937) om eesti kiilde pant Verne'i Julesi romaan.
[toimõndaq] Mõttit
Taivaskua ligidäl oll’ Eesti aigo üts puhvõt, midä kutsuti Villa Hortensia. Sääl miildü Ivaski Albertilõ, Vahtra Jaanilõ, Tuulingu Ennulõ ja Ploomi Elmolõ kokko saia. "Pääideoloogilõ" Vahtra Jaanilõ miildü üteldäq: viinavõtminõ ei kõlbaq mitte koskilõ, a väärt om mol’otaminõ taa ümbre!
