Matõmaatiga
Läteq: Wikipedia
Matõmaatiga (kriikakeelitsest sõnast mathēma 'opit, tiidüs') om tiidüsharo, miä uur abstraktsit struktuurõ, miä ommaq vällä kujonuq reaalsusõ kvantitatiivsidõ vaihõkõrdo ja ruumiliidsi vormõ uurmisõga. Suurõst luust või üteldä, et matõmaatiga uur sääntsit mõistit niguq arv, struktuur, ruum ja muutuminõ. Matõmaatiga sisus ommaq tiidmiseq (teoreemiq), mink õigsust om põhjõndõt deduktiivsõ tõõstusõ abiga naatõn pääle aksioomõst ja ärqseletüisist.
Praktilist matõmaatikat om pia egän ütiskunnan vaia lännüq näütüses arvõpidämises, maamõõtmisõs, astronoomiliidsi sündmüisi ettearvamisõs vai ehitämise man. Teoreetililidsõn matõmaatikan uuritas tihtipääle sõski abstraktsit säädüsperäsüisi huul'maldaq tuust, kupall'o vai kuna näid and reaalsõh eloh rakõndaq. Seo ilma aigo lätt matõmaatiliidsi tiidmiisi vaia pall'odõn tiidüsharõn, nigu näütüses luudus- ja inseneritiidüisin, majandus- ja arstitiidüsen.
Sisukõrd |
[toimõndaq] Aolugu
Matõmaatiga om üts vanõmbit tiidüisi. Sääntseq mõistõq niguq "arv" vai "geomeetriline kujond" tekküväq tuust, et oll' vaia asjo üle lukõq vai mõõtaq. Edimädseq arvosüstemiq tekküväq Egüptüsen u. 3000-2500, Hiinan ja Babüloonian u. 2000 aastakka i.m.a. Matõmaatikast sai tiidüs Vanan-Kriikan u. 5. aastagasaal i.m.a. Matõmaatigatiidüse arõngu või jakaq kolmõs suurõmbas perioodis.
- Elementaarmatõmaatiga periuud (5. aastagasada i.m.a. kuni 17. aastagasaa kolmas veeränd). Taa algust märk tõõstamisõ tarvitusõlõvõtminõ. Muuhulgan luudi deduktiivnõ, aksiuumõ pääle tuginõja elementaargeomeetriä, mink võtt' kokko Eukleides uman teossõn "Elemendiq" (3. aastagasada i.m.a.). Indian tekkü u. 5. aastagasaal posits'oonilinõ kümnendsüstem.
- Korgõmba matõmaatiga periuud (17. aastagasaa kolmas veeränd kuni 19. aastagasaa tõnõ veeränd). Taa alost' analüütilidse geomeetriä luumisõga Descartes'i ja Fermat' puult. 17. aastagasaa lõpun tüütiväq Newton ja Leibniz vällä diferentsiaal- ja integraalrehkendüse, miä sai alossõs matõmaatilidsõlõ analüüsile.
- Seo ilma aigsõ matõmaatiga periuud (19. aastagasaa tõsõst veerändist alatõn). Luudi vahtsõq matõmaatiga alossõq. Matõmaatiga naas' põhinõma aksiomaatilidsõ hulgateooria pääl.
[toimõndaq] Matõmaatilidseq põhistruktuuriq
Matõmaatilinõ struktuur tähendäs hulka (vai hulkõ süstemit), mink pääl om annõt relats'uun (vai relats'ooniq), miä rahuldasõq tuud struktuuri definiirvit aksiuumõ. Tuu perrä, määntseq nuuq relats'ooniq ommaq, või kõnõldaq kolmõ tüüpi põhistruktuurõst.
- Algõbralidsõq struktuuriq. Näütüses rühmäq, korpusõq, vektorruumiq. Naidõ puhul andasõq relats'uunõ abiga algõbralidsõq opõrats'ooniq määntsegi hulga pääl.
- Topoloogilidsõq struktuuriq. Näütüses topoloogilidsõq vai miitrilidseq ruumiq. Nail saa relats'uunõ abiga definiiriq piirprotsesse.
- Järestüsstruktuuriq. Näütüses võrõq. Naidõ puhul om relats'oonis hulga elemente järestüsrelats'uun', miä näütäs, määne element om tõsõst suurõmp vai vähämb.
[toimõndaq] Matõmaatiga haroq
Ku lukõq, et matõmaatiga uurmisobjektes ommaq päämidselt arv, struktuur, ruum ja muutuminõ, sõs noilõ vastasõ neli suurt matõmaatiga harro: arvoteooria (vai arvooppus; tuu ala käüväs või lukõq kah arvokunsti), algõbra (vai arvamisoppus), geomeetriä (vai ruumioppus) ja matõmaatilidsõ analüüsi. Pääle tuu loetas matõmaatiga harodõs tihti viil loogiga, hulgateooria ja diskreetne matõmaatiga. Periselo probleeme lahõndamisega putussõq kõgõ ligembält kokko rakõndusmatõmaatiga ja matõmaatilinõ statistiga.
[toimõndaq] Võro- ja Setomaalt perit matõmaatiguq
Tunnõtumbaq Võromaalt perit matõmaatiguq ommaq Sarvõ Jaan (sündünü Leeguste külän Saru vallan Hargla kihlkunnan) ja Rägo Gerhard (sündünü Pindi mõisan Rõugõ kihlkunnan). Kummagi nimme näist kand üts auditoorium Tarto Ülikooli Matõmaatiga-informaatigatiidüskunna opihuunõn. Viil ommaq Võromaalt perit Tarto Ülikooli matõmaatiguq Pedassõ Arvet, Saarniidü Ivar-Igor, Parringu Aivo ja Loonõ Leiki ni Talliina Ülikooli matõmaatik Redi Ellen ja Maaülikooli matõmaatik Sika Jaak.
